8. Sünnitaja ja vastsündinu jälgimine varases sünnitusjärgses perioodis
- Kahe tunni jooksul jälgida sünnitanu üldseisundit, nahavärvust, hingamissagedust, pulssi, vererõhku, kehatemperatuuri, lohhiaid, emakakontraktsiooni ja urineerimist.
- Vastsündinul hinnata Apgari hinnet esimesel ja viiendal eluminutil (A).
- Rutiinne vastsündinu suuõõne ja ninaneelu aspiratsioon ei ole näidustatud (A).
- Heas seisundis vastsündinu tuleb asetada ema rinnale nahk-naha kontaktiks kohe pärast sündi (A).
- Et vältida vastsündinu jahtumist, tuleb ta kuivatada ja katta eelsoojendatud rätiku või tekiga ning jätta emaga nahk-naha kontakti (D).
- Ema ja vastsündinut ei peaks eraldama vähemalt ühe tunni jooksul, selle aja jooksul peaks toimuma esimene imetamine. Samal ajal peab ämmaemand perioodiliselt hindama vastsündinu seisundit (nahavärvus, hingamisliigutused, lihastoonus ja vajadusel südamelöögisagedus) last emast eraldamata. Vastsündinu eraldamine emast (sh kaalumiseks, mõõtmiseks ja riietamiseks) enne ühe tunni möödumist ei ole õigustatud va juhtudel, kus vastsündinu üldseisund nõuab kohest tegelemist temaga. Ämmaemand peab informeerima lastearsti või naistearsti igast vastsündinu seisundi muutusest (D).
- Vanemate nõusolekul manustada vastsündinule K-vitamiini. Profülaktiline K-vitamiini manustamine on põhjendatud, et ära hoida võimalikku K-vitamiini defitsiidist tingitud hemorraagilist sündroomi vastsündinul (A). K-vitamiini manustatakse ühekordse intramuskulaarse süstena (1mg), kuna see manustamisviis tagab parimad tulemused (A). Kui lapsevanemad keelduvad K-vitamiini intramuskulaarsest süstist vastsündinule, siis tuleb neid informeerida alternatiivsest suukaudsest manustamisest, kuid selgitada, et selle kasutamisel on vajalikud korduvad annused (sünnil, ühe nädala vanuses ja ühe kuu vanuses; täielikul rinnapiimatoidul vastsündinutel vajadusel ka rohkem)(D).
- Dokumenteerida ema ja vastsündinu seisund varapuerpeeriumi lõpus.